Seened

Seened

Raamat "Kodumaa seened", 1905 kirjutab Eesti seente kohta järgmist:

Taimeriik pakub meile oma rikkast warandusest igal aastal tuhande sugust toiduwara küllalisel mõedul üsna  ilma hinnata, aga meie oma hooletus on, et seda ei wiitsi tunda ega tarwitama õppida. Kui palju söödavaid taimi, iseäranis seeni, mädanevad igal aastal metsas ilma kasuta ära, kuna neist sissekorjates tuhandetele inimestele tublit ja terwet toitu saaks, mis ka lihatoitude aset wõiksiwad äratäita! Kui palju raha wõiksivad inimesed seentekorjamisega igal aastal teenida, kui nad neid tunneksiwad, korjaksiwad, ja linnadesse müügile wiiksiwad, kus  rikkad inimesed nende kui maijusetoidu eest kallist hinda maksawad. Meie kodumaa on seente poolest rikas maa, aga meie rahwa hulgas on seente tundjaid ja tarwitajaid wäga wähe.

söögiseened tabelEt teistel rahwastel juba ammugi hääd seente raamatud ja pildid on olnud, seepärast on nende seente tundmine ja tarwitamine ka palju kõrgemal järjel kui meie juures. Kõige rohkem seeni tarwitakse Wene-, Soome-, Rootsi-, Baieri-, Böömi-, Ungria- ja Saksamaal, Moldaus, ja Ülem-Itaalias. Mitmel pool teeniwad waesemad inimesed endale seente korjamise ja müümise läbi terwe elu ülespidamise, mis ka meie kodumaalgi wõiks sündida, kui rahwas seeni tundma õpiksiwad, mis sugugi kunstlik ega raske töö pole, sest suurem jägu söödawaid seeni on kihwtiste hulgast siis kerged äratunda, kui siin lehtes kirjeldatud tundemärkisid hoolsaste tähelepandakse. Kes juba kord on seent näinud ja metsast ise ülesotsinud, see tunneb teda igakord kindlaste, ega waheta enam iialgi kihwtisega ära. Muidugi peab seente korjamise juures hoolsaste ettewaatama, söögiseened tabel 2et kihwtiseid hulka ei wõeta, aga seeni sellepärast hoopis pruukimata jätta, et nende hulgas mõni tõug kihwtiseid on, oleks tühine kartus ja rumalus. Üleüldse ei olegi niipalju kihwtiseid seeni, kui kardetakse. Meie kodumaal kaswawate seente hulgas leitakse ainult 4 tõugu, mis surmawad on: kärbseseen, ebasampinjon, okseseen ja saadanatatikas. Peaaegu kõik surmawad kihwtised, mis seiamaale mujal maades seente läbi on ettetulnud, on enamiste ja üksi neist neljast seenest tulnud, sest et neid igalpool suurel mõedul kaswab. Seente seesolevat kihwtiollust seega wõib ärakautada ja kahtlasi seeni söödawaks teha, kui neid enne pruukimist soolwee sees tubliste läbikupatakse.

KASERIISIKAS

Piprariisikas. Lactarius piperatus, Scop. - Agaricus Piperatus.

Suurus: kaabu laius kuni 15, warre pitkus kuni 8 sentim.
Kaap: walge ehk plass-kollane, paljas; esite keskelt nabawiisil nõgus, siis trihtre moodi ülespidi kääritud ja sissekeeratud, pärast wäljalaotatud ja loogelise serwaga, ilma ringjoonteta. Lehed: walged ehk kollakad, tihedalt ligistikku, lookas alaspidi jookswad, enamiste kaheharalised.
Wars: walge, kare, esite seest umne, pärast õõnes, lühidlane ja jäme.
Piim: walge, pipramaiguline ja piskul mõedul olemas.
Aeg ja koht: kaswab juulist oktoobrini igalpool lehtmetsades, iseäranis kasemetsades ja metsateede ääres.
Tähendus: juba wanal ajal sai kaseriisikat palju pruugitud, ning nüüdsel ajal sööwad teda kõigerohkem Itaalia-, Soome- ja Wenerahwas. Toorelt süües on ta kahjulik, saab ta aga kas weega, soolweega ehk äädikaga hästi läbi keedetud, siis maitseb ta ingweri sarnatselt ja on kahjutu.

KUKESEEN

Cantharellus cibarius, Fr.

Suurus: kaabu laius 7, warre pitkus kuni 5 sentim.
Kaap: üleüldse munarebu karwa kollane, ehk ka pisut walkjam, lihane, kare, paljas ja katsudes raswane; esite pisut kummis, sissepoole keeratud äärtega; pärast hoiawad ääred trihtre moodu ülespoole ja on mitmet moodi laenekujuliselt krussi, kõwerdi, ja loogeldi painutatud, siiski on kaabuserw enamiste ikka allapoole keerdud.
Lehed: sedasama karwa kui kaap, paksud ja harwad, mitme haralised ja soonte wiisil üksteisega ühendatud; jooksewad tükikene maad wart mööda allapoole.
Wars: kaabu karwa, üksi juurika poole tumedam ja peenem; ülepoole läheb ta aga trihtre wiisi jämedamks ja laieneb kaabuks wälja; wars on sile ja seest umne.
Liha: pisut walkjam kui kaap; maik toorelt weidi mõru ja piprasarnane, aga mõnus; lõhn nagu värskel jahul, aga nõrk.
Aeg ja koht: kaswab juulis ja augustis enamiste okaspuu metsades, aga ka kaskede all hulgana ligistikku
Wäga hää söödaw seen.
Tähendus: Kukeseent pruugitakse suppide sisse würtsiks, praetakse wärskelt ehk kuiwatakse talwe tarwis; ka tehakse teda äädikaga sisse. Ka on ta ainukene seen mida juudid sööwad, sest ta seest pole iialgi tõukusi leida. - Kukeseent wõib okaspuu metsadesse sündsatesse paikadesse istutada, kus juures muud pole teha, kui wanad küpsed seened mädanenud puujuurikate pääle wäljapuistata. Tehakse seda kewadel, siis saab juba sellsamal suwel noori seeni.

 

Allikas: Kodumaa seened : tähtsamate kodumaal kaswawate söödawate, kahjulikkude ja kihwtiste seente wõrdlew tundmine ja söödawate seente täielik tarwitamine / toimetanud J. G. Spuhl-Rotalia
Haapsalu : [s.n.], 1905 (Haapsalu : J. Vassar)

Save

Save

Save

Save

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga