Soovid teada oma vanade lauanõude päritolu?
Siin on sulle pdf ülevaade Eestis 1960ndatest 1980ndateni enamlevinud Nõukogude Liidu portselanitehaste toodangu märkidest.
Habras käsitsi maalitud portselan, uhke fajanss-serviis, armas vanaema-aegne keraamika- kaunid vanad nõud on inimesi alati kütkestanud. Neid kogutakse meeleldi.
Leidub haruldase antiikportselani kollektsionääre, kuid ka rohkesti retrohuvilisi, kes nostalgilise atmosfääri loomiseks endisaegse serviisiga peene peolaua katavad. Kui kuulud viimaste hulka, siis ehk soovid teada saada, millises tehases ja kus on sinu imetlusväärsed nõud valminud.
PS! Toonase standardi (GOST) järgi olid 1. sordi nõud (tassid, taldrikud, suhkrutoosid, koorekannud jne) märgistatud punase templiga, 2. sort sinisega ja 3. sort rohelisega.
Eestiaegne majapidamisraamat räägib eelarve kohta järgmist: “Igal inimesel, kes töötab suures asutises, tööstuses, kaupluses või põllumajanduse alal, koolis, haiglas jne., või ainult oma koduses majapidamises…loe edasi
Põhiline osa talutoidust valmis talu enda toodangust – rukkist, odrast, kartulist, kapsast, hernest, kaalikast, harvemini põldubadest ja isegi läätsedest… loe edasi
Plekkide puhastamisel tuleb kõige enne selgusele jõuda, milline aine on selle pleki tekitanud. Ei teata seda, siis tuleb plekk alul katsuda kõrvaldada sooja veega. Ei mõika see, siis katsutagu piirituse või …loe edasi
Minevikulembeste eestlastena hindame ammuseid traditsioone, väärtusi, kultuuri, see on – ajalugu. Oleme ühtlasi veendunud, et “kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”. Enim puudutab inimest tema isiklik ajalugu, milles peitub rikkalik varamu meeles – ja kallikspidamist väärivaid sündmusi, esemeid, peretraditsioone ja lähedasi. Ja kes meist ei meenutaks vahetevahel oma lapsepõlvekodu, oma ema ja vanaema?
Pühapäevased pannkoogid või vahvlid, ema tehtud mannavaht, saiavorm, klimbisupp, kotletid, pannil röstitud kohviubade lõhn, roosaroosilise vakstuga kaetud köögilaual mummulised nõud ja tahulised piimaklaasid, suurkoristus kord nädalas, terve päeva kestev pesupäev, virgalt liikuvad sukavardad, hoidiste vaaritamine, küpsetamine, õmblemine, tõbiste põetamine…
See nimekiri võiks jätkuda veel palju pikemaltki ning igal tuleb ta veidike erinev.
Kuidas aga suutsid toonased perenaised kõike seda ja veel enamatki?
Nad tundsid kunsti nimega kodumajandus, mis õpetas, kuidas võimalikult otstarbekalt majandada, et vähese aja-, jõu- ja kapitali-kuluga saavutada võimalikult rohkem. Sinna juurde tuleb arvata veel majapidamise korraldus, kodukorrastus, tervise eest hoolitsemine, lastekasvatus, tervislik toitumine, kodune käsitöö.
20. sajandi alguses ja iseäranis Eesti Vabariigi ajal rajati arvukalt koole ja korraldati keedukursusi, mis andsid tütarlastele ja naistele vajalikud majapidamisoskused.
Lisaks olid õpetajateks aeg ja olud, sest teadupoolest – kitsikus sünnitab leidlikkust. Osati planeerida aega, seada eesmärke, taaskasutati oskuslikult, majandati säästlikult.
Olen veendunud, et endisaegsed perenaiseoskused väärivad ilmtingimata imetlust ning meelespidamist ja kasutust ka tänapäeval.
Kallid perenaised!
Oma pikaajalise perenaise tegevuse kestes olen sihiks seadnud meie esiemade majapidamise alaseid tarkusi võimalikult kasustada. Käesoleva veebiraamatuga olen nõuks wõtnud neid teadmeid ja juhatisi teilegi pakkuda, et õige hõlpsasti oma igapäewast majapidamist korraldada võiksite ning wäärt oskusi edasi viia. Lugejaskonnalt lahket vastuwõttu lootes, Sigrid.
