Kodune raamatupidamine

Kodune raamatupidamine

 

vana arvelaud ja sulepea / retro perenaine EELARVE

Eestiaegne majapidamisraamat räägib eelarve kohta järgmist: "Igal inimesel, kes töötab suures asutises, tööstuses, kaupluses või põllumajanduse alal, koolis, haiglas jne., või ainult oma koduses majapidamises, - on tegemist raha ja teiste hinnaliste asjadega.

Mida lihtsam on majapidamine, seda lihtsamad on ta üksikud osad. Aga nii väike ja lihtne, kui ta ka on, meeles pidada kõike ei ole siiski võimalik. Kuipalju raha saadud, kuipalju välja antud ja kuipalju peab olema kassas, kes võlgneb meile, kellele võlgneme meie, varanduse väärtus jne., - võimatu on seda kõike teada pääst ja pidada meeles. Seepärast on välditamatu vajadus raamatupidamise järgi. Tuleb õppida õieti ja täpselt arvestama tulusid ja kulusid ning pidama selleks sisseseatud raamatuid (mida hoida lukutaga).

Iga sent, mis tuleb või läheb, olgu perenaisel üles tähendatud, - sellega õpib ta täpselt käitlema oma sissetulekuid ja väljaminekuid majapidamises.

Samuti vajalik kui tulude ja kulude arvestus, on nende plaanikindel ning ratsionaalne eelarvestamine, sest meie kodude jõukus, hää käekäik, mugavus ja õnn pole tingitud üksnes perekonna sissetulekuist, vaid suuresti ka väljaminekute otstarbekohasest jaotamisest.

Eelarve tuleb koostada sissetulekute järgi, et vältida juhulisi, tarbetuid ning kergemeelseid kulutusi. On väga oluline, et perenaine ei läheks iialgi üle eelarvest.

Eriti raske on eelarveta oma majapidamist korraldada nooril perenaisil. Sageli tehakse kuu alul rohkesti kulusid, kuna lõpul tuleb olla seepärast mures.

Eelarvet koostades märgitagu sissetulekud ja väljaminekud tähtsamate tarvete järgi aastas, kuus ja päevas.

vintage kaunistus

"Pereema amet ei ole nüüdsel ajal sugugi kerge, wäljaminekud kipuwad wägise sissetulekust kõrgemale tõusma. Mõistlik majapidamine aga nõuab iga asjas tasakaalu. Teiselt poolt näeme jälle, et meie aja naisterahwad suuremalt osalt sugugi selleks ette walmistatud ei ole, et iseseiswalt majapidamist juhtida. Ema poolt ära hellitatult, kes tütre eest kõik igapäewase elu mured ja wiletsused eemal hoidnud, puudub noorel naisterahwal tema tulewastest pereema kohustest asjakohane arusaamine. Sel põhjusel kirjutatakse ka tänapäew nii palju otstarbekohasest majapidamisest. Seda raamatut kirjutades oleme enesele ka ülesandeks teinud noortele perenaistele majapidamise asjas abiks olla. " (Kokaraamat : Lihtsad, odawad, maitswad toidud, 1913)

 

eelarve näideEELARVE NÄIDE

Liigitades tähtsamate kulude järgi on näha, kuipalju võib päevas välja anda näit. toidu pääle (80 snt.) - ja sedagi mitte alati, sest me oleme harjunud pühitsema pühi ja teisi tähtsaid päevi elus, nagu sünnipäevi, külalisteõdanguid jne. Ka võib toit kallimaks minna haiguse puhkudel jne. Et neid juhulisi muutusi oleks siiski võimalik läbi viia, peab perenaine säästma juba ette. Peab otsima teid, et kuu lõpul ei läheks üle eelarvest; ostma sisse toiduained teadlikult, targasti ja kasulikult, et võimalikult paremini ja odavamini, kuid hästi ja maitsekalt ning tervislikult peret toita.

Teenijale võib kulutada vaid 3 kr. kuus, - sellest nähtub, et perenaisel tuleb peagu kõik ära teha ise; sellest rahast peab mõikama pesupesemiseks ja kõigeks, mida kodus endal ei ole võimalik teha. Perenaine peab oskama õmmelda vähemalt kodused rõivad ja pesu perele, neid parandama ja korraldama.

Pääle eelarve peab perenaine pidama ka koduseid raamatuid, kõige enne jooksvate kulude arveraamatut, kuhu ta tähendab üles kõik, mis välja läheb päeva jooksul: olgu korteri eest, toiduks, kas või 10-15 snt. omnibusele, või 2 snt. vaesele, jne.

Päeva lõppedes võtku perenaine päeva väljaminekud kokku ja kirjutagu kuuväljaminekute vastavaisse lahtreisse. " (Keedu-ja majapidamisraamat, 1937)

 

vintage kaunistus

 

Kenasti ja selgelt on Eesti perenaistele mõeldud raamatus põhjendatud, miks, millal ja kuidas korraldada kodust raamatupidamist. Nimetatud juhised on hõlpsalt järgitavad ka tänapäeval.

Levinud on arusaam, et kui raha napib, pole kodust raamatupidamist tarvis, et - mis ma sest piskust ikka arvestan, niikuinii sellest millekski eriti ei jagu. Tegelikult on just vastupidi - mida väiksem sissetulek, seda terasemalt tuleks jälgida kulusid ning koostada eelarved. Vilumatu majapidaja käes on ükskõik milline summa ilmtingimata liig väike ja tihtipeale kulub see justnimelt juhuslikele kergemeelsetele ostudele. Kui sealjuures jäävad tasumata arved, on asi juba kurjast.nn

 

KUIDAS KORRALDADA KODUST RAAMATUPIDAMIST

 

arve näide www.muis.ee

Kõige olulisem on üles tähendada kõik oma püsivad ja jooksvad kulutused, et aru saada, kuhu see raha nimelt läheb. Samuti kirja panna kõik oma tulud: palk, lastetoetused, üüritulu jne.

Mina kasutan lihtsat moodust: kõik pereliikmed, kes väljaminekuid teevad, panevad oma ostukviitungid seks otstarbeks sisseseatud paberkotti. Iga kuu lõpul võtan mina need kviitungid ja kannan oma wordi dokumenti vastavad numbrid neile määratud kategooriatesse. Lisaks võtan kuuväljavõtted pangakontodelt ja toimin nende numbritega niisamuti. Lisan siia juure, et kuigi kviitungite kogumine võib näida tülikas, on see siiski vajalik, et hiljem selgesti näha, millele raha kulus. Pangakontolt saab jälgida vaid koondsummasid ning millisest poest või asutusest osteti. Ülevaadatud ja kirja pandud kviitungeid alles hoida pole tarvis.

Kulude ja tulude ülesmärkimiseks on samuti mitmeid mooduseid, näiteks võib kasutada selleks otstarbeks sisseseatud kaustikku. Muidugi võib kasutada wordi või excelit, luues neisse vastavad dokumendid. Võib tarvitada internetis leiduvaid tasuta valmisprogramme.

Kui sageli kulusid kirja panna, sõltub inimesest: kes soovib, võib seda teha igal õhtul, või kord nädalas või kord kuus. Mina korraldan oma arvepidamist korra kuus. Samuti on vaba valik, milliseid kululiike määrata, kuid mida täpsemini, seda selgema ülevaate saab.

 

"Noor perenaine muretsegu omale iseäraline kaustik (heft), kuhu wäljaminekud sisse kirjutab. Nädala lõpul, ehk kuu lõpul andku mehele läbi waatamiseks. See on iseäranis sellepoolest hea, et mehed sagedaste aru saada ei taha, kudas majapidamisesse nii palju raha wõib kuluda, ja teinekord koguni sellepärast weel etteheiteid teewad. Siit wõivad nad aga oma silmaga näha, kui palju iga asja peale raha läinud, ja et kõiki neid asju ka tõeste waja on olnud." (Kokaraamat : Lihtsad, odawad, maitswad toidud, 1913)

 

Mina tarvitan järgmisi kululiike:

toit

majapidamine

arved

kodulaen

meelelahutus

rõivad/jalatsid

kassid

tervis

investeering

muu

Kui kõik summad kuu lõpul kokku rehkendan, saan ülevaate, kui palju kulus kodusele toidule, palju majapidamisele (pesuvahendid, tualettpaber jne.), kassidele, palju ravimitele ja tervisele jne.

Kuid nagu varemalt öeldud, määrab igaüks ise, kui üksikasjalikku kululiigitust pidada. Inimeste ostuharjumused on väga erinevad, mõni ostab palju karastusjooke ja maiustusi, mõni käib sageli väljas söömas või ööklubis, mõnel on mitmesugused hobid jpms.

 

MIDA KODUNE RAAMATUPIDAMINE ANNAB?

 

arvepidamineKõige lihtsamalt öeldes: sa näed, kuhu kaob su raha ja millised on sinu kulutamisharjumused. Ehk teisisõnu saad oma rahaolukorra peremeheks.

Enamasti hakkavad inimesed kulude ülestähendamisele mõtlema siis, kui on päevakorda kerkinud kokkuhoiu küsimus. Siis tahetakse lähemat selgust sellekohta, kuhu kulub sissetulek ning iseäranis, kas sealt kuskilt oleks võimalik kulutusi tagasi tõmmata või mõni asi üldse ostmata jätta.

Kui oled mõnd aega (ütleme paar-kolm kuud) oma kulusid üles märkinud, saad selge pildi sellest, kui palju ja millele su sissetulekud kuluvad. Edasi on sul juba võimalik kavandada küllalt täpselt tuleviku-ostusid, teise sõnaga - kavandada eelarvet. Eelarve kavandamine on äraütlemata kasulik oskus, sellega sa haarad oma rahaolukorral nõndaütelda sarvist, et too ei saaks sind ootamatult pikali puskida. Ütleme, et on tulekul mõni tähtis sündmus või reis või soovid asuda tulevikuks raha kogumisele, ka siin aitab eelarve planeerimine kenasti.

Teada on, et iga väiksemgi ettevõtmine sagedasti seotud on suuremate ja väiksemate raskustega. Kas tunned, et tahaks midagi oma finantsolukorra osas muuta, kuid see kõik tundub nii keeruline ja sassis kui kört pärtli särk pühapäeva hommikul? Kus on see algus, kus lõpp? Siin ei aita miski muu, kui tuleb lihtsalt alustada. Kohe täna. Lähed õhtu poodi toidukraami järele, ära aga unusta kviitungit võtmast. Tuled koju, pistad kviitungi kas karpi või paberkotti ja paigutad kindlasse, kuid hõlpsasti märgatavasse kohta. Järgmine päev jätkad, nii kui vähimgi sent kulub, paned selle kirja kasvõi lipiku peale või telefoni meelespeasse koos kuupäevaga ja õhtul paned need numbrid kenasti teiste juurde. Kui nädal (või kuu) läbi, rehkendad kõik kokku.

Nüüd kui jõuab pärale kuu lõpp, oled juba tunduvalt targem oma kulutuste osas ja teiseks hakkab ka vaikselt tekkima harjumus kviitungeid koguda (mitte unustada neid kaupmehele).

Siit edasi saad asuda oma kulutamisharjumuste muutmisele ja läbimõeldumalt ostmisele.

 

 vintage kaunistus

 

Maanaiste Seltsi arve näidisfoto www.muis.ee

Save

Save

Save

Save

Save

Save

2 thoughts on “Kodune raamatupidamine

  1. Tere! Suurepärane lehekylg, alles nyyd avastasin selle. Töstame esivanemad taas au sisse, meil on neilt ikka väga palju öppida, oldi sel ajal ikka hämmastavalt targad, kahju et unustatud on need tarkused. Pannkooke proovin kyll teha, vaatan kas tulevad samasugused nagu vanaemal kunagi 🙂 Temal oli selline kyll hästi vedel taigen ja raudpannil oli palju rasva, kahjuks olin liiga väike et retsepti teada.
    Jöudu lehe ylevalpidamiseks ja jään huviga uusi postitusi ootama!

    1. Tere! Väga tore, et lehe leidsite ja veelgi toredam, et meeldis 🙂 Proovige kindlasti pannkoogiretsepti, ma muudmoodi ei teegi enam.
      Ja suured tänud kommenteerimast!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga