Nõuanded toidu ostmiseks
Toidu ostmine on teadus omaette: kuidas osta võimalikult tervislikku, võimalikult mitmekesist ning võimalikult soodsat kaupa? Selleks tuleb kaupu ja hindu tunda. Mina eelistan ostes jälgida, et kaup oleks kodumaine, sisaldaks võimalikult vähe kahjulikke e-aineid, oleks võimalikult hea kvaliteedi ning hinna suhtega. Seega – eesmärk ei ole osta alati kõige odavamat kaupa, vaid võimalikult kvaliteetset parima saadaoleva hinnaga.
“Väga kahjulikult mõjuvad tervisele suurtööstuslikult ümbertöötatud toiduained, mis oma loomulikest tähtsaist toitvaist omadusist on lagedaks tehtud ja rikutud – nagu poleeritud ja puhastatud teravilja-saadused, väävliauruga pleegitatud puuvili jt. toiduained ning toidulisandid, halva väetisega kasvatatud aidvili, halb ja peenutsev keedukunst, liigne liha- ja valgurikaste toitude tarvitamine jne.” (Keedu ja majapidamisraamat, 1937)
Harilikult käiakse ühes-kahes meeliskaupluses igapäevast toidukraami ostmas. Tutvu sealse kaubaga, et teada saada, millise hinnaga ning millises valikus tooteid pakutakse (eelistatult kodumaiseid – teadaolevalt sobib inimesele kõige paremini just tema ümbruses kasvanud toit). Vali nende seast parima kvaliteedi/hinna suhtega kaubad. Ideaalis võiks osa kaupu olla mahetooted (nt. jahud, helbed, tangud). Kui aga mahekaubad on sinu jaoks liialt kallid, siis järgmine valik võiks olla Eestis valmistatud toiduained.
Kõige enam valmistatakse kodudes õhtu- ja hommikusööki. Enne poodiminekut koosta nimekiri vajanduvatest kaupadest ning jälgi, et su kõht poleks tühi. Tühja kõhuga toidupoes käes kipub korvi sattuma nii mõnigi nimekirjaväline toode, mis täis kõhuga oleks jäänud ostmata.
Valmista võimalikult palju sooja toitu kodus ise. See tuleb kordades tervislikum ja soodsam kui poolfabrikaadid või kaupluse valmistoit.
Kavanda vähemalt paari-kolme päeva jagu menüüd ette, et ei peaks toidupoes iga päev käima. See hoiab kokku aega, raha ja oled ka eemal kiusatusest teha mõnd tarbetut ostu.
Väga kasulik on valmistada korraga rohkem õhtusööki ja lisaks mõnd selle komponenti (nt. kartuleid, riisi, makarone jms.) Neist saad järgmisel õhtul kerge vaevaga valmistada uue eine (salati, vormiroa, supi jne). Toidu valmimisel tõsta osa kõrvale, et järgmisel päeval kaasa võtta töö juurde lõunaks või jätta koolist tulevatele lastele soojendamiseks.
Kõige kulukamad on võileibade meisterdamise materjalid: juustud, vorstid, singid jne. ning kohukesed, krõpsud, karastusjoogid ja alkohol, igasugu kondiitritooted ja maiustused jms. Neid tuleks võimalikult rohkem asendada omavalmistatud sooja toiduga, mis täidab rohkem kõhtu ja on tervislikum.
Kõige soodsam on valmistada köögiviljatoite.
Tetrapakendites mahlu võiks asendada kodumaiste mahesiirupite või omavalmistatud mahlakontsentraatidega.
Tasub korjata ravimtaimi ning käia seenel, marjul. Võib ka otse talunikelt osta värsket talutoodangut. Marjadest valmista kompotte ja moosi või sügavkülmuta, seened soola või marineeri – hoidistamiseks ja säilitamiseks on palju eri võimalusi.
Kodus saab ise kasvatada maitserohelist, selleks vajad seemneid, mulda, lillepotte ja valgusrikast kohta.
Toidu (kalorite) vajadus päevas – vanuse ja tööraskuse järgi
1 – kuine laps vajab 400-500
2-4 aastane laps vajab 800-900
1 – aastane laps vajab 1000-1200
10-a. tütarl. ja 8-a. poegl. 1200-1400
17-a. tütarl. ja 14-a. poegl. 1400-1600
Vaimse töö tegija vajab 1600-1800
Keskmise füüsilise töö
tegija vajab 2000-2400
Raske füüsilise töö tegija vajab 2500-2800
Allikas: Keedu ja majapidamisraamat, 1937
Fotode viited:
* P/K “Estonia” piimaäri ja piimatööstuse kauplus (AM F 23743:35); Eesti Ajaloomuuseum; Faili nimi:F23743_035.jpg
* Benita Dietrich ja müüja leti taga küpsetisi välja panemas ja leiba lõikamas. (HM F 1758:9 Ff 2527); Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA; Faili nimi:HMF 1758-9.jpg