Kokkuhoid
Lubage lahkelt ütelda, kuid kokkuhoid näikse olevat teema, mille kohta igalühel on oma arvamine. Ka on sellega seotud kaunis mitmeid müüte. Mis imeloom see on, miks või kas üleüldse on teda vaja või ehk oleks parem käia temast kauge kaarega ümber?
Minu sõprade-tuttavate seas on suhtumine kokkuhoidu kas neutraalne või pigem negatiivsusele kalduv. Arvatakse, et kokkuhoid on koonerdamine, – kokkuhoid madaldab elukvaliteeti, – kokku hoida ei maksa, sest elu on vaid üks kord, – elustiil ei võimalda kokku hoida, – palgast ei jätku kokkuhoiuks, – tahaks, kuid ei oska kokku hoida.
Eks ole lugu kokkuhoiuga sama kui iga teise tundmata ja läbikatsumata asjaga, et oleks justkui kuulnud kustki, et olla hirmus keeruline või mõttetu või lausa kahjulik, aga ega täpselt ei tea ka, kuid nii inimesed ometi räägivad…
Tegelikult on kokkuhoid eluviis, nii nagu liigtarbiminegi. See on hoiak, suhtumine. Ning ta töötab samal põhimõttel kui dieet – kui hakkad pidama, siis peadki pidama, sest muidu langed tagasi sinnasamasse, kust alustasid või veel vaksa võrra sügavamalegi.
Selleks, et saavutada edu, tuleb muuta oma senist mõtteviisi.
Olgu siinkohal öeldud, et mõistlik kokkuhoid ei ole koonerdamine, kokku hoida on kindlasti mõtet ning enamikust palkadest võib hea tahtmise juures leida võimalusi kokkuhoiuks. Lisaksin juurde, et ka keskkonnale toob kokkuhoid kasu.
Kuid oma rahalist olukorda tundmata ja kulutamisharjumusi muutmata on keeruline astuda samme rahaliste kohustuste vähendamiseks, neist vabanemiseks ning seega majanduslikult vabaks saamiseks.
“Perenaise kohus ei seisa mitte üksnes sissetulekute ja wäljaminekute raamatu hoolsas pidamises. Enne kui mõne asja eest wälja anda, peab ta hoolega läbi kaaluma, kas mitte wähemaga wõi koguni ilma läbi ei saa, kui sissetulek wäike. Suur eksitus oleks, kui sealjuures wäiksemate wäljaminekute kallal pead ei murraks. Neid wäikseid wäljaminekuid kogub pika aja peale suur hulk ja aasta jooksul kaswab summa nii suureks, et seda tingimata arwesse peab wõtma. Enesestki mõista, et meie siin mitte üleliigset kokkuhoidmist ei soowita, mis isegi äraarwamata kahjulik wõib olla, waid mõistlikku.” (Kokaraamat : Lihtsad, odawad, maitswad toidud, 1913)
MIKS MAKSAB KOKKU HOIDA
Kui kulude ja tulude arvestuse pidamine annab selguse ja kontrolli rahaolukorra üle, siis kokkuhoid aitab saavutada seatud eesmärke.
Oletagem, et oled seda asja vaaginud nii ja teistpidi, ning tulnud järeldusele, et nii nagu seni enam ei saa, et tuleb hakata kokku hoidma. Kas on võlad kasvanud üle pea, või vajab korter remonti või tahad koguda omale 6 kuu varuraha või osta auto või alustada investeerimist. Või ehk ökonoomset pesumasinat, hambaid parandada jne.
Kõik need on eesmärgid ning nende saavutamiseks on vaja vana head raha. Kui seda eesmärgi täideviimiseks ei jätku, kuid lisasissetulek puudub, siis ei aitagi miski muu nõu, kui kokkuhoid või eesmärgist loobumine. Paljud ehk ütleksid, et aga alati saab ju veel pisut juurde laenata, järelmaksuga või krediitkaardi limiite suurendada? Siis jääks ära see kokkuhoid, peamurdmine ja raha arvestamine, pealegi saaks soovitu kohe kätte.
Jah, mõnikord on laenuvõtt õigustatud, kuid enamasti mitte, eriti tarbimiseks võetud laenud. Miks – sest sinu ost muutub laenates mitmeid kordi kallimaks – ebamõistlikult palju kallimaks. Seda esiteks. Teiseks, laenates veidi siit ja sutsuke sealt, paar järelmaksukest, autolaen, korterilaen – ja sinu rahaline vabadus muutub kiiresti nullilähedaseks. Laen on kohustus ja iga sellise kohustusega kaugeneb sinu võimalus saada võlgadest priiks.
Kokkuhoiul nagu heal lapsel muiste, on mitu tahku ja nimegi. Esmalt tuleb paika panna eesmärk, ehk põhjus (ed), milleks nimelt on vaja lisaraha leida. Põhjusi ja eesmärke võib olla väga erisuguseid, kulukamaid-odavamaid, kiiremini või kauemini teostatavaid, nagu me ülalpool juba nägime. Sõltuvalt eesmärgist saab kavandada tegevused soovitud tulemuseni jõudmiseks. Ehk teisiti – kokkuhoiu kaudu on edukalt võimalik saavutada oma eesmärgid.
Näiteks nii, eesmärk on paigas – tahame korraldada pulmapidu aasta pärast, mis läheb maksma umbkaudu 2500 eurot. Laenu me võtta ei taha ega saa, kuid raha meil selleks sündmuseks varutud pole mitte ainumat eurot. Vaja oleks aga 200 eurot kuus (vahel rohkem ja vahel vähem, sest pulmakulud on väga erinevat liiki).
Kuidas nüüd edasi toimida? Esmalt tuleb rahulikult maha istuda, lüüa kokku oma tulud ja kulud. Kui kuu jagu kviitungeid kogutud, on selge, kuhu ja kui palju raha kulub. Samuti tuleb kindlaks määrata, millised kulutused on hädatarvilikud ehk vältimatud ja milliseid saaks jätta tegemata.
Järgnevalt tuleb meil teraselt silmitseda püsikulutusi, kas ei ole nende seas mõnda, mida annaks vahetada samakvaliteedilise, kuid hinnalt soodsama vastu? Nende alla kuuluvad side- ja kaabelteenuste pakkujad, elektrimüüjad, kindlustusfirmad (auto, eluase jne), prügiveoteenused. Mõelda võiks, kas elektri -ja veetarbimist annaks piirata. Kaaluda tasuks ka laenude konsolideerumise võimalust, kui omal ajal sai võetud kõrge protsendiga laenud. Kui kõigil neil on olemas soodsamad alternatiivid, võib tekkida kenake kokkuhoid.
Edasi vaatleme jooksvaid kulutusi – kas annaks kärpida meeleoluostudelt, maiustustelt, alkoholilt, toidult jne. Tulevad sünnipäevad – kindlasti annaks siin kallihinnalise kingi või raha viimise asemel midagi ise valmistada. Võimalusi on sadu, rakenda vaid oma leidlikkus. Ka siit saab tekkida tore kokkuhoid. Pulmade puhul on hüvanguks asjaolu, et kõike ei tule korraga ja sendipealt tasuda, vaid saab osta jupphaaval. Üks kuu kleit, teine kuu kingad, kolmas kuu sõrmused jne.
Hea tahtmise ja pealehakkamise juures on see kõik võimalik. Iseendal läbi proovitud (peab küll tõe huvides mainima, et pool rahast oli meil siiski varem seks otstarbeks kogutud) .
Nagu ülalpool juba räägitud, ei saa kokkuhoiu puhul kudagi mööda minna eesmärkide püstitamisest – on tegu lühiajaliste (autoremont, hambaravi), keskmiste (lapse ülikool), või pikaajaliste (pension) eesmärkidega. Neiks kõigiks on võimalik ja vajalikki raha koguda. Milgi tingimusel ei sünni see üleöö, tähtis on aga alustada kohe, tasa ja targu.
Tähtis aspekt kokkuhoiu juures on eristada soove ja vajadusi. Sagedasti juhtub, et neid aetakse segi. Kuidas neil vahet teha – vajalikud ostud on kavandatud ja läbi mõeldud, soovostud seevastu tehakse hetketundmuse ajel. Oletagem, et näete poes pilkupüüdvat kingapaari ja tunnete vastupandamatut soovi – ma lihtsalt pean need omale saama! Või siis – minu head tänavakingad on juba üsna kulunud, nädalavahetusel on vaja minna vaatama, millisest poest saaksin uued sama kvaliteetsed ja vastupidavad kingad. Eks ole ju vahe sees!
“Raha on ülepea täbar asi. Palju waewa kulub tema saamiseks ära, palju tarkust tema hoidmiseks ja palju osawust, et teda mõistlikult wälja anda.” (Kokaraamat : Lihtsad, odawad, maitswad toidud, 1913)
Kavandamata sisseostude tegemine on harjumus pealkirjaga “rahakulutamine”. Rahaga pillavalt ümber käies ei pea vastu mitte ükski palk, kui iganes suur ta ka ei oleks. Võime mõelda, et oh kui ma teeniksin 3000 eurot kuus, küll mul siis jääks alles palju raha alles! Kuid uurides lähemalt mõne sellise isiku varanduslikku seisu, kes teenibki 3000 eurot, siis imestusega võime märgata, et sel isikul ei ole kuu lõpus vaba raha. Sest rahavoo suurenedes ümberkäimine rahaga ja kulutamisharjumused ju ei muutu. Ära kulutatakse kõik see 3000 ja veelgi rohkem. Sageli on selline inimene ennast nii kohutavalt kinni laenanud: tal on uhke elamine, luksuslik auto, kallihinnaline garderoob – kuid vaba raha tal tengelpungas pole ja sellise elu võimaldamiseks on ta tohutult palju võlgu. Vähemgi rahaline takistus (pikem haigus, töökaotus) lööb sellise inimese majanduslikult täiesti rööpast välja. Sest see isik ei oma mitte vara, vaid hoopis kohustusi.
Nagu nägime, ei ole enama raha juurdevool tee rikkuse juurde – seda on hoopis selgus rahaasjades ja oma kulutamisharjumuste tundmine ning vajadusel muutmine.
Seepärast – vale küsimus on, kuidas saan ma endale need disainerriided, luksusliku merereisi, uue uhke auto? Mõistlik küsimus on – kuidas saan oma sissetulekute juures võimaldada endale parimat võimalikku elulaadi? Keskenduma peaks vajadustele, mitte hetkesoovide ja isude täitmisele, teise sõnaga – tarbimisele. Iseäranis siis, kui sul puuduvad taolised sissetulekud, et osta endale kõik, mida hing iganes ihaldab, tuleb sul teha valik olulisema kasuks, milleks on arved ja toit.
Kui miskit jääb üle, siis tuleb kaaluda, mil kombel ülejääki kõige kasulikumalt saaks tarvitada.
Kui oled seni olnud pigem hetkeostleja, siis neid ridu sa hurraa-hüüdega arvatavasti ei tervita 🙂
KUIDAS ALATA KOKKUHOIDMIST
Esimene samm:
Välja selgitada oma finantsolukord, see on selgus kuludes ja tuludes. Panna kirja kõik oma kuu jooksul saadud tulud ning kulutatud raha. Üle vaadata saadud numbrid, määrata vältimatud ja välditavad kulud. Vältimatute kulude puhul uurida, kas on võimalik vahetus hinnalt soodsama, kuid samakvaliteedilise teenuse vastu (side- ja kaabelteenuste pakkujad, elektrimüüjad, kindlustusfirmad, laenupakkujad, prügiveoteenused jms). Jooksvate kulude puhul kaaluda samuti, milliste väljaminekuteta on hõlpsalt võimalik hakkama saada (kõiksugu käigu pealt ostetud pirukakesed ja joogikesed, maiustused jms). Edaspidised sisseostud teha rohkem läbimõeldult, nö ettevalmistamata poodi mitte minna. Kasulik on poes käimist piirata, kaasa võtta varem valmiskirjutatud ostunimekiri. Teise kuu lõpuks peaksid tulemused juba olema märgatavad.
Ülalolevad näpunäited on küllalt lihtsad, ega oma peletavat mõju – oma harjumusi liigselt muuta pole tarvis, kuid samas oleme saanud teadlikuks, et eksisteerivad sellised asjad nagu tulud-kulud, püsi- ja jooksvad kulud, kohustused ja vaba raha.
Kui nüüd tunned, et oled valmis enamaks, siis astu aga julgesti järgmine samm.
Teine samm:
Eelnevalt on leitud soodsamad teenusepakkujad ja loobutud on juhusliku ninni-nänni ostmisest. Võta nüüd ivake rohkem aega ja analüüsi oma kulusid taaskord kriitilise pilguga, võta nemad nõndaütelda luubi alla.
Kõigepealt püsikulud – kas on nende seas midagi, millest annaks üldse loobuda? Ehk ei vaata sa kuigipalju televiisorit? Seega kallis kaabelpakett ei õigusta ennast. Kas oled ajakirjade-ajalehtede tellija? Vast saad ka ilma nendeta hakkama, pealegi on paljud žurnaalid ka veebis kättesaadavad. Kas oled suur veelaristaja? Küllap ei juhtu miskit hullu, kui senise poole tunni asemel käid duši all veerand tundi. Kas paned pesu – ja nõudepesumasinad tööle suvalisel ajal? Kui kasutad mitmetariifset vooluarvestit, võiksid masinad oma tööd teha hilisõhtusel ajal, kui elektrihind on soodsam. Kas pesed nõusid ja hambaid nii, et vesi voolab võimsa joana? Sel juhul kulub sul liiter vett 5 sekundiga. Seega kenakese veekokkuhoiu aitab saavutada, kui pesed nõusid vett täis lastud kraanikausis (ja vaid loputad voolava veega), hammaste pesuks keerad vahepeal kraani kinni. Kustuta enda järel tuled kohas, kus valgustust pole vaja. Lülita välja koduelektroonika, mida pidevalt ei kasuta. Veel teisigi võimalusi kokkuhoiuks võib leida, kui hoolikalt järele mõelda.
Jooksvad kulud – kõige suurema osa sellest moodustab kahtlemata toit. Nüüd on paras aeg sisse seada lihtne poeskäimise reegel: tühja kõhuga ja ilma nimekirjata poodi ei lähe ning nimekirjaväliseid asju ei osta.
Toidu ostmine on teadus omaette: kuidas osta võimalikult tervislikku, võimalikult mitmekesist ning võimalikult soodsat kaupa? Selleks tuleb kaupu ja hindu tunda. Mina eelistan ostes jälgida, et kaup oleks kodumaine, sisaldaks võimalikult vähe kahjulikke e-aineid, oleks võimalikult hea kvaliteedi ning hinna suhtega. Seega – eesmärk ei ole osta alati kõige odavamat kaupa, vaid võimalikult kvaliteetset parima saadaoleva hinnaga. Õhtusööki valmista korraga rohkem, et järgmisel päeval kaasa võtta töö juurde lõunaks või koolist tulevatele lastele soojendamiseks. Kõige kulukamad on võileibade meisterdamise materjalid: juustud, vorstid, singid jne. ning kohukesed, krõpsud, karastusjoogid, maiustused jms. Neid tuleks võimalikult rohkem asendada omavalmistatud sooja toiduga, mis täidab rohkem kõhtu ja on tervislikum. Vt. ka https://retroperenaine.ee/nouanded-toidu-ostmiseks/
Majapidamiskulud: ei ole mingit tarvidust kokku kuhjata kümmet ja enamat sorti kallist olmekeemiat, kui sama ja veel parema töö teevad ära sidrunhape, lauaäädikas, sooda ja meresool. Säästev ja loodussõbralik pealegi. Põhjaliku nimekirja säästuvõimalustest kodus leiab näiteks siit: http://www.50pluss.ee/saastlik-eluviis
Rõivad/jalatsid: kaalu hoolega, enne kui midagi uut ostma tõttad. Miks on sul seda asja just nüüd ja just sellist vaja? Valed vastused on: see on ju niiiiiiiii armas, või mulle niiiiiiii meeldib ja see on ju niiiiiii odav. Kui märkad ootamatult mõnd eset, mis sulle suurt tungi tekitab see otsekohe ära osta, katsu endaga võidelda ja lahkuda poest asja ostmata. Võta üks õhtu järelemõtlemiseks. Kui ka järgmisel õhtul on su soov ja vajadus sama tugevad, alles siis mine poodi tagasi. Sageli juhtub, et järgmiseks õhtuks on tungiv soov läinud ja selgub, et tegu oli vaid hetkeemotsiooniga. Rõivavaliku täiendamisel kaalu kindlasti taaskasutus – ja humanitaarkaupluste külastamist.
Meelelahutus ja hobid: ka siin on koht järelemõtlemiseks. Iseäranis suviti toimub meil palju tasuta üritusi mitmele maitsele. Ehk annaks kalli treeningu asendada rattasõidu või jooksmisega? Sagedase kinokülastuse asemel korraldada sõpradega filmiõhtuid. Raamatute ostmise asemel laenutada neid raamatukogust. Erinevaid võimalusi on palju, vaja vaid veidi asja üle juurelda.
Sissejuurdunud harjumuste muutmine on küllalt vaevarohke, kuid uute harjumuste kinnistamine võtab aega umbes 3 nädalat. Kui toimetad mõnd uut tegevust järjepidevalt vähemalt kolme nädala vältel, on tekkinud uus harjumus.
Oled valmis rihma täiel määral koomale tõmbama, siis sinule on samm kolm.
Kolmas samm:
Tasud oma arved, ostad vaid kõige hädapärasema toidu ning esmatarbekaubad. Kõik.
Arvestades Eesti palgataset maapiirkondades, on see mõne jaoks ehk ekstreemne samm paljude jaoks igapäev. Kui aga sinu sissetulekud võimaldavad enamat ja kokkuhoid on su teadlik valik, siis selle sammu abil saavutad märkimisväärseid tulemusi. Tekkinud raha võiksid kasutada esmajoones olemasolevate kohustuste likvideerimiseks, rahalise puhvri kogumiseks (nn. mustad päevad) ja investeerimiseks.